Neljaharuline, loode-kagu ja kirde-edela suunaline 15-meetrise läbimõõduga maanteerist, mille kolm haru on asfalt- ja üks kruusakattega. Idasuunast algab maanteeristist ka viies – pinnasetee haru.
Ajalooline risttee, kus on käidud ravimas ja nõidumas. Kuigi põhimõtteliselt on võidud igal ristteel nõiduda, on Järlepa eriline oma kaasaega jõudnud toimingute poolest. Pärimust Eesti Rahvaluule Arhiivist: “Järlepa ristteel käisid kratti tegemas. Me leidsime poolelitehtud krati sealt. Kangapoolisi oli seest täis, punase lõngaga oli seotud, puust sarved olid peas. Me viskasime puruks. Üks kalts oli ümber seotud. Kolme varastud ahjuluua paeltega pidi siutud olema”. “Järlepa risttee pääle olid ka viind asju. See pidi ka arstima ja aitama. Võtsid sealt peoga kruusa. Vanemad inimesed rääkisivad, et seal juhtub ikke midagist. Naised käisid Järlepa ristteel salaja oma tavasid järgimas. Valge riie võeti üle ning vokk kaasa.” Nõidustoimingute tegemise sagedasemaks ajaks on olnud täiskuu neljapäev.